MEELDETULETUS LOOMA SOOVIJALE!

  • Loom on elusolend ja tema elu peab olema täisväärtuslik kogu tema elu.
  • Enne looma ostmist püüa koguda võimalikult palju informatsiooni tema käitumise, toitmise ja pidamise kohta.
  • Looma muretsedes, võtad vastutuse tema eest hoolitseda.
  • Ta on kõige õnnelikum, kui saab enesele hoolitseva ja armastava perekonna.
  • Mõtle, kas sul on võimalik tagada talle kvaliteetne ja täisväärtuslik toit, piisavalt avar puur, vajadusel veterinaari abi ja aega temaga tegelemiseks.
  • Lemmiklooma ei osteta lapsele mängukanniks, vaid temast peab saama silmarõõm, kellest hoolivad ja tunnevad head meelt kõik pereliikmed.
  • Lapsed võivad oma lemmikut küll väga armastada, aga tihti võib jääda vajaka panna tähele looma vajadusi.

Kui vastasid igale lausele sõnaga JAH ja sa pole ära hirmutatud kohustuste ees, siis tule ja tee oma parim valik Tripsik OÜ -st.


Peatse kohtumiseni!

Hobikasvatus aastast 1997, müük farmist alates 2004.



KÜÜLIKUTEST

Küülikupoja ostmisel tehakse esmane valik tavaliselt looma välimuse ja käitumise põhjal. Kindlasti tasuks müüjalt uurida, kui suureks ta kasvab, täpne sünniaeg, sugupuu, mida on loom siiani harjunud sööma, kas on tehtud vaktsineerimised või kuna peaks nendega alustama.

Iga uus lemmik valmistab kindlasti suurt rõõmu ja eriti alguses pööratakse talle tavaliselt palju tähelepanu. Siiski pole mõistlik loomakest koju saabudes kohe puurist välja ja sülle võtta. Targem oleks loomal lasta esimesed päevad rahulikult puuris veeta, tutvuda uue ümbruse ja lõhnadega. Sõbrustamist võiks alustada toidu pakkumisega käest ja looma silitamisega. Nii tekib kõige paremini sõbra-ja usaldussuhe.

Enne küülikule kodu pakkumist tuleks siiski järele mõelda, sest elusolend pole mänguasi, kelle võib lapsele igavuse peletamiseks osta ning hiljem nurka unustada.
Looma eest tuleb kanda hoolt päevast päeva terve tema eluea jooksul.

Loomulikult kaasneb looma võtmisega palju positiivset. Just looma eest hoolitsedes õpib laps kohusetunnet. Silitades õpib õrnust. Looma tegemiste ja käitumise jälgimine võib olla lõbus ja lõõgastav vaheldus arvutimängudele või televiisorile. Küüliku hüpeldes sooritatud trikid ja legoklotside tassimine on naljakas vaatepilt kogu perele.

KUI VÄIKE VÕI SUUR ON KÄÄBUSKÜÜLIK ?

Oma pika küülikukasvatuse praktika juures (alates 1997) olen kohanud kõige sagedamini, et inimesed, kes pole näinud täiskasvanud kääbusküülikuid (0,8-2 kg) ja seal kõrval lihaküülikuid (enamik 4-7 kg ja flandriad isegi 12-15 kg), ei oska loomade suurust hinnata. Täiskasvanud, kilogrammiraskust hermeliini näidates olen saanud vastuseks imestunud hüüatuse: “Oi kui suur, aga meie tahtsime ju kääbust, mitte lihaküülikut!“ Korduvalt on juhtunud, et ligi kuuvanuste poegade kohta küsitakse:“ Nii suureks nad siis jäävadki, jah?“ Millegipärast arvavad paljud, et kääbusküülik on täiskasvanuna sama suur kui merisiga.
See ei vasta aga tõele. Kääbustõugusid (kuni 2 kg) on mitmeid ja eri tõud on eri kaaludega. Näiteks tõustandardi järgi väikseim tõug on hermeliin, kes kaalub 0,8-1,5 kg, kaalult järgnevad neile lõvilakad kaaluvad 1,5-1,8 kg, kääbuspässid (kääbuslontkõrvad) kaaluga 1,5-2 kg ja minipässid 2 kg-2,5 kg.
Teistest kogukamad paistavad angooraküülikud, kelle karvad võivad olla isegi 12 cm pikad. Ka ülesöödetud loomad ei pruugi püsida õiges kaalus.
Lihaküülik peab täiskasvanud kääbusküüliku kaalu saavutama juba kahe esimese elukuuga. Täiskasvanuks saaks lugeda olenevalt tõust 6 või 8 kuust isendit.
Täiskasvanud küülikute liiga väikese kaalu põhjus võib olla ka pidevas suguluspaarituses, viletsas toitmises –ja tervises. Seevastu liiga suured „kääbusküülikud“ on tõenäoliselt lihaküülikute ja kääbustõugude ristandid. Et nii ei juhtuks, tuleks loom osta usaldusväärselt kasvatajalt ja looma kohta piisavalt andmeid ning sugupuud küsida.

KÕRVAD PÜSTI VÕI LONTIS

Küülikupoegade sündides on nende kõrvad pisikesed, umbes 5 mm pikkused, ja sellised kõrvad ei ripu ega seisa kindlalt ka püsti. Ideaalis peaks lontkõrvade ehk pässküülikute kõrvad hakkama lonti vajuma 3-4 nädalaselt. Algul vajuvad püstised kõrvad V-kujuliseks, seejärel vajub üks kõrv lonti ja teine järgi isegi nädal hiljem.
Siiani on räägitud vaid sellest, et kui pässküülik ei saa korralikult lontis kõrvu, on viga sugupuus - nimelt peavad olema kõik esivanemad lontis kõrvadega. Kuid Läti küülikukasvatajate sõnul on oma osa ka temperatuuril: kõrgete temperatuuride juures vajuvad kõrvad kiiremini.
Hiljemalt 3-4. elukuuks on kõikide lontude kõrvad ikkagi lontis.
Pässküülikuid on palju erinevaid tõuge, mis erinevad üksteisest põhiliselt kaalu poolest. Raskeim on prantsuse pässküülik, kes kaalub tavaliselt 5-7 kg. ja isegi rohkem.
Üks huvitavaimaid on inglise pässküülik, kelle ühe kõrva otsast teiseni mõõtes saab oma 70 cm. See tõug on üsna haruldane ja vähe levinud. Põhiliselt kasvatatakse teda iluloomana, kuna ülipikkade kõrvade eest tuleb tublisti hoolt kanda. Inglise pässi kaal on harilikult 4-5 kg. Kõige lühemad püstised kõrvad on kääbusküülikutel. Kõige pikemad püstised kõrvad on lihaküüliku tõul flandrial. Kõrvade pikkus vähemalt 15 cm.

NÕUANDEID TOAKÜÜLIKU PIDAJALE

* Küüliku seikluspiirkonnast toas tuleks peita elektrijuhtmed, tõsta kõrgemale mürgised toalilled, eemal hoida jahihimuline koer. Tähelepanu võiks pöörata ka sellele, et toas ringi kepsutav küülik võib ei satuks kellegi jala alla või jääks ukse vahele.

* Tänu küülikute erakordsetele hüppevõimetele saavad nad toas olevaid esemeid ja mööblit kasutada trepiastmetena, mida mööda võimalik järjest kõrgemale tõusta ja seejärel näiteks läbi lahtise akna seiklema minna. Sellepärast ei soovitaks ka hoida looma lahtiselt rõdul. Väljaspool puuri peaks küülik olema järelevalve all.

* Küülikut ei tohi pidada akvaariumis ega muus kinnises anumas – ta vajab pidevat õhuvahetust.

*Küülikud ei talu otsest päikest ega liigset kuumust. Kui looma peetakse suvel väljas puuris või aedikus, peab olema küülikul võimalus piisavalt juua ning vari päikse ja vihma eest.
Palavatel suvepäevadel (üle +20C) reisima minnes ei tohiks küülikut jätta mitmeks päevaks üksi koju ega võtta teda kaasa autoreisile (ülekuumenemise oht!). Soovitus - leidke hoidja.
Pigem naudivad küülikud jahedamat ilma. Välistingimustes harjunud täiskasvanud kääbusküülik elab ilusti ka kuni -20 C juures.

* Küüliku luustik on õrn. Väga väikestele lastele võib looma kätte anda vaid vanemate juuresolekul. Ohtlik on looma kukkumine pea peale või liiga tugev haare. Kukkumise vältimiseks on kõige parem küülikuga põrandal mängida.

* Küülikut ei tõsteta kõrvadest – see on loomale valus. Kõige parem viis on lemmik võtta kindla haardega sülle, ühe käega teda altpoolt toetades.

* Küülik sööb ligi 40 korda päevas. See tähendab, et pidevalt peaks olema ees kuiv hein ja joogivesi. Kõiki teisi söötasid antakse lisaks: suvel värske hein, muul ajal kapsast, porgandit, õuna jms, kindlasti peaks küülik saama ka kvaliteetset spetsiaalselt küülikutele mõeldud segasööta, kus on sees vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Sööt ja vesi peavad olema puhtad (mitte loomade all määrdunult)!

*- Soovitatav oleks küülik lasta vaktsineerida müksomatoosi vastu varakevadel, kindlasti enne sääskede ilmumist. Müksomatoos on väga nakkav viirushaigus, mis levib verd imevate putukate kaudu ja lõpeb looma surmaga. Vaktsineerida võib alates 4. elunädalast. -Ka küülikute viirushaigust hemorraagiat on võimalik vaktsineerimisega ennetada.
-Vastava ravimi suukaudsel manustamisel noorloomadele saab ennetada ja ravida koktsidioosi. Haiguste osas konsulteerida veterinaariga.

* Järsud söödamuutused pole küülikule head - esimest kevadist värsket heina tuleks alustuseks anda väike peotäis, hiljem koguseid suurendades. Suur kogus värsket heina võib tekitada gaase, mis võivad looma elu lõpetada. Samal põhjusel pole soovitatav anda ka suurtes kogustes kastest või vihmast märga heina. Iga uue söödaga tuleb looma harjutada tasapisi.

KÜÜLIK EI OLE JÄNES

Jänes on pika sihvaka keha ja pikkade kõrvadega. Tagajalad on tal pikemad kui esijalad. Sigima hakkavad jänesed 10 kuuselt, tiinus kestab 50 päeva. Poegivad tavaliselt maapinnal, põõsastikes. Vastsündinud pojad on ligi 100g rasked, nägijad ja kaetud tiheda karvkattega. Kolmandal elupäeval on nad juba väga väledad jooksjad. Imetamise perioodil hoiavad ema lähedusse. Esimese elunädala lõpul hakkavad rohtu sööma.

Küülikul on lühikesed tagajalad ja kõrvad. Sigima hakkavad umbes 6 kuu vanuselt. Tiinus kestab 30 päeva. Elavad kolooniatena ja poegivad urgudes. Vastsündinud on pimedad ja karvkatteta. Imetamine kestab umbes üks kuu. Erinevalt jänestest ei käi küülikud kaugetel toitumisretkedel ja peituvad ohu korral urgudesse.
Ulukküüliku kodustamisel on aretatud palju tõuge.

Ajakiri LEMMIK 4/2006

ETTEVALMISTUSED
Küülikute tiinus kestab 30(±3) päeva. Küülikuema võib hakata askeldama, kõrred suus, juba nädal enne poegade sündi. Tavaliselt hakkab aktiivne pesaehitus vahetult enne poegimist, siis on küülikuema heina kokkutassimisega niivõrd ametis, et tavaliselt ta ümbritsevat keskkonda eriti tähele ei pane. Heinakõrred ristipidi suus kõnnib ta mööda puuri senikaua, kuni leiab pesa jaoks õige nurga. Kõrtest moodustab ta pesakujulise lohu, mille vooderdab seest pehmete karvadega. Vooderdusmaterjali saab küülikuema oma kõhult ja külgedelt.

VASTSÜNDINUD
Väikestel tõugudel võib pesakonnas olla 1-7 poega, tavaliselt on poegi 3-5. Väikesekasvulistel hermeliinidel on enamasti 1-3 ning kääbuspässidel 4-7 poega. Vastsündinud katab hoolitsev ema alati paksu villakihiga, et mitte lasta neil maha jahtuda. Õrnalt katsudes peavad pesas olevad pojad olema üsna soojad või "tulised" ,siis pole poegade alajahtumist karta.
Vastsündinud pojad on pimedad, karvkatteta ja 60-64 grammi rasked. Umbes nelja päeva möödudes on näha nahal õrna jumet, mille järgi võib ennustada kas tulevad heledad, tumedad või kirjud pojad.
Mõnikord juhtub, et küülikuema pesa ei ehita ja vastsündinud pojad on mööda puuri laiali. Põhjuseks võib olla kas tema esimene pesakond, piima vähesus, häiriv faktor ümbritsevast keskkonnast vms. Sel juhul tuleks pojad kokku korjata ja püüda ise neile heintest ja küülikukarvadest pesa teha. Küülikuemal kõhul on piisavalt pehmet lahtist villa, mida ettevaatlikult näppudega kitkudes üsna hõlpsasti kätte saab. Ainult pesas koos olles säilitavad pojad ellujäämiseks vajaliku temperatuuri. 
Harva, kuid võib juhtuda sedagi, et küülikuema sööb oma elusad pojad kohe peale poegimist. Kindlat põhjust ei teata. Võib oletada, et mingi aine puudus või häiris teda midagi ümbruskonnas.

TOITMINE
Ema toidab poegi 1- 2 korda päevas, tavaliselt hilja õhtul või vara hommikul umbes 1-2 min., seega ei pruugi toiming alati nähtav olla ja võib jääda tunne, nagu ema ei hoolitsekski oma poegade eest.
Esimese kõhutäie saavad pojad tavaliselt 24 tunni möödudes või varem. Väga oluline on, et mitte hiljem, sest toitmata pojad ei ela üle 2-3 päeva. Korralikult toidetud poegade kõhud on ümmarguse palli moodi. Seevastu toitmata pojad näevad teiseks või kolmandaks päevaks välja, justkui asuksid nad mitu numbrit suurema naha sees, nende nahk on voldiline. Vahel saab küülikupoegi toita, kui asetada küülikuema selili endale sülle ja panna pojad ükshaaval ( et nad ei kukuks) nisa otsa sööma. Kui poeg suudab1-2 minutiga kõhu süüa ümmarguseks palliks süüa ,on emal piisavalt piima. Kui pojad rabelevad pidevalt ühe nisa juurest teise juurde ja kõhu paisumist pole märgata, on emasloomal piima puudus. Selle vältimiseks peaks emaküülik saama vaheldusrikast toitu - suvel värsket heina, talvel aedvilju ja pidevalt puhast vett.

ISESEISVUS
Küülikupoegade silmad avanevad 10-12. päeval, siis hakatakse tegema ka esimesi retki pesast välja. Tavaliselt vaid selleks, et "tualetti" kasutada - väljaheidete jaoks on enamasti valitud üks puurinurk. 
Aktiivsemad väljaränded pesast algavad alates 3. elunädalast. Sel ajal väheneb ka emapiimaga toitmine ja pojad hakkavad lisaks muud toitu näksima. 
Enne kolme nädala möödumist ei tohiks puuri puhastamisel küülikuema meisterdatud pesa laiali lõhkuda, sest inimese tehtud pesast kipuvad pojad välja libisema. 
Neljanädalased pojad muutuvad emale juba tõelisteks tüütusteks. Sageli võib näha, kuidas ema kalpsab pisikeste küülikute armee rünnaku eest, kes tahavad temast veel viimast piimapiiska välja pigistada. 
Pojad võiks võõrutada väikestel tõugudel alates 4.-5. elunädalast, suurtel ja hiid tõugudel alates 7. elunädalast.

Ajakiri LEMMIK 3/2006

 

Tripsik OÜ

Küülikukasvatus. Lemmikloomad. Söödad ja tarvikud.

Tripsik OÜ - www.tripsik.ee - info@tripsik.ee

©2020 Tripsik OÜ

Search